Tänapäevase ajalookirjutise kujunemine

Ajalugu- I tasand: kõik, mis on möödunud, mineviku tähistav sünonüüm. II tasand: Mida me möödanikust tähtsustame, väärtustatud osa minevikust, millega tegeleb ja mida uurib. III tasand: Metatasand ajalookirjutise ajalugu- mineviku käsitlev ajaloo kirjutamine. Kirjutatud ajalugu, mida me oleme juba väärtustanud. Saksa keeles: Geschichte I- mineviku uuriv ja Historisches III- ajalookirjutist uuriv.

Ajalookirjutis (historical writing, geschichtsschreibung)kui mineviku rekonstruktsioon. Dok filmid ja lavastused, Hillar Palametsa raadiosaated, muuseumi näited ja ajalooõpikud

ajaloouurimus (historical research, geschichtforschung), pakub meile midagi juurde, annab midagi uudset.

ajalooteadus(historical science, geschichtswsensschaft) sellega tegelevad profesionaalsed ajaloolased. Kõik kolm mõisted kui matrjoškad, mis tulevad teineteisest välja.

Ajalooteadvus - ajalookirjutis – ajalooteadus tagaurpidi matroška. Ajalookirjutis peaks põhinema ajalooteadusel, see külg peaks doimineerima- kuidas seda teha? Ajalooteadvus on unelm, mille täitmiseks sügavaid mehhanisme pol

Ajalookirjutuse profenaliseerumine

Ajalugu sai prof eristuda filosoofiast ainult läbi teaduslikustumise. Ajalugu kui teadus sai alguse allikakriitikast. Usk et ajaloolist tõde on võimalik tuvastada teatud tõendusmaterjalide kaudu. Teine oluline tingimus oli ajaloo seaduspärane areng.

Giovanni Baptista Vico

• Principi di una scienza nuova.
• Vico järgi maailma arengus konservatiivsed kangelased vs uuenduslikud aga plebeilikud barbarid.
• Arengus toimub liikumine edasi ja tagasi corso e ricorso.

18 saj ajalookirj taotles suuremaid üldistusi, mõistupärast selgitust kogu senisele inimkonnaarengule. Mõjutatud valgustusliikumisest. Kujutus inimkonnast kui tervikust, järjepidev progress. Varem huvitavate lugude kollektsioon, nüüd tervik...

Ajaloofilosoofia mõiste võtab esimesena kasutusele Voltaire (1694-1778).

• Voltaire järgi Ajalugu kui inimvaimu areng.
• halvustab ja alavääristab keskaega.
• Puuduseks on vähene tähelepanu allikatele. Kõneleb kahjulikest detailidest mis ajavad segadusse ja laastavad raamatut.

Edward Gibbon (1737-1794)

• The History of the Decline and Fall of the Roman Empire.
• Püüab aru saada miks Rooma impeerium nii kaua üldse püsis.
• Rooma riigi kõigutajaks näeb ta varakristlust. Kirik kui riik riigis ja imp peamine lagundaja.
• Mitmed tema järeldused olid üsna šokeerivad.
• Võrreldes Voltairist suhtus ta faktidesse aupaklikumalt kasutas siiski juba varem avaldatud allikaid.

18 saj OLULINE interpretatsioon mitte faktidesse kaevumine. Ajaloo prof sai sündida vaid valgustusajastu printsiipe eirates.

SAKSAMAA

Pettumus 1789 revolutsioonist ja Napoleoni sissetung, arvamus et tuleb kõike teha prantslastest erinevalt. Ranke: „Saksamaa suurus ei seisne mitte Pr järeleahvimises vaid vastuseisus prantslaste ideedele”

Johann Gottfried Herder (1744-1803)

• iga ajastut tuleb vaadata tema olemuses, pole olemas progressi regressi
• peab keskaja oluliseks ja vajalikuks lüliks.
• vastu valgustusajastu progressi seisukohale
• rõhutab individuaalsust, vastupanu valgustusajastu universaalsusele. Iga natsiooni ajalugu kujuneb omas tempos.
• Ajalugu ei saa tunnetada ainelise mõistusega. Oluline on ka sisseelamine sellesse ajastusse. Ajaloolase empaatia vajadus.
• Herderi seisukohtadest kuj välja historism, seisukoht et igat aega tuleb vaadelda omas ajalises kontekstis.

Wilhelm von Humboldt(1767-1835)

• teaduskooli idee
• Preisimaa haridussüs korraldamine
• 1810 a Berliini ülikooli rajaja
• riigi peamine ülesanne on kaitsta indiviidi vabadust
• ajaloolase ülesanded 1821 paika pandud
  • ajaloolane peab empiirilise tööviisi tõttu, olema tõsiteadur ...ja korraldama sünteesi.
  • ajaloolane peab olema ka kunstnik, kes oma kirjutusega annab lugejale edasi ajastu õhustikku.

19 saj hakatakse Ajalugu õpetama ülikoolis distsipliinina nimelt Saksa ülikoolides. Ajaloo õppetoolid ja kateedrid. Tartus TÜ-s 1803 aastal, üks esimesi. Ka Berliini ülikoolis. (1825 aastal Berliini ü õppejõuks kutsutakse Leopold von Ranke)

Leopold von Ranke (1795-1886)

• hariduselt filoloog
• W. Scotti romaanide lugeja ja leidis sealt palju vigu
• Postulaadid:
  • Erapooletuse nõue. Ajalugu peab olema parteitu, peab loobuma kohtumõistja rollist ja ei saa ka tulevikku ettekuulutada.

Ranke ise uskus, et ta kirjutas objektiivset ajalugu. Kirjutas Itaalia sõdadest. Toetus Veneetsia diplomaatia materjalidele, sest Veneetsia oli suhteliselt erapooletu. Hilisemad Ranke uurijad leidsid, et Ranke ei olnud oma uurimuses piisavalt rankelik.

• Ajaloo käsitlemine oma ajale omaste mõõdupuudega. Ajalugu tuleb vabastada hilisematest pealepantud kihistumistest ja tuleb taastada selle esialgsed värvid. Ranke jaoks ei ole halbu ega häid aegu. Väärtus peitub ajastu eksisteerimises endas.
• Ajalugu ei saa skeemidesse suruda. Valgustusuniversalismile vastuseis.
• uued ajaloo uurimise meetodid:filoloogilised meetodid, mida kasutati antiikaja ka keskaja uurimisel.
• esmaallikaid tuleb eelistada sekunadaarkirjandusele. Tollal oli autoriteetne sekundaarkirjandus, peeti allikatest olulisemaks, seetõttu oli Ranke lähenemine uudne.
• Allikate kasutamine kogumina
• Ajaloostuudiumi kõrvale ajaloo seminari sissetoomine. Ranke ei olnud esimene seminari korraldaja. Ranke innustusel hakkatakse neid korraldada. Kui keemik saab laboris oma väidetele kinnitusi, siis ajaloolased saavad seminaril oma väidetele tuge leida või neid ümber lükata.
• ajalugu tuleb kirjutada teadlaste poolt laiemale haritud publikule.

Ranke enda uurimisvaldkond on Lääne-Eu 16 saj

• 6-köiteline Saksa reformatsiooni käsitlev teos.
• Ranket kutsuti ka TÜ professoriks

Saksamaast sai uue distsipliini(historismi) kodumaa. Saksamaa viidete ajastu. Sakslased on need keda peetakse ajalookirjutuse eeskujudeks.

Ka väljaspool Saksa kultuuriruumi jõuab ajalooteadus kui dists. Ajalooajakirjade asutamine. Nt Historische Zeitschrift (1859), Revue Historique (1876) jne ungarlaste Szazadok (1867)-väikerahvaste ajaloolised ajakirjad on kiiremini tulevad.

Ajalooline õiguskoolkond mida esindas Friedrich Karl von Savigny. Küsimus rooma ja saksa õiguse preoriteetides. Romanistid vs germanistid. Vaidlus ei ole siiamaani lõppenud.

Lord John Eduard Acton (1834-1932)

• avab inglise ajaloolist ajakija, kus kirjutatakse saksa ajaloost
• üritab objektiivset Euroopa üldajalugu kirjutada.
• Ühendab erinevate maade autoreid

Saksa vastand Prantsusmaa

1821 asutatakse arhivaaride koolitamiseks Ecole des Chartes.

Jules Michelet (1798-1874)

• Histoire de France- laiemale publikule mõeldud, siiski tugeva teadusliku põhjaga.
• toonase ajalooarhiivi juhataja.
• Kriitika, et vaatamata allikate lähedusele, kasutas ta neid vähe.
• tõi käibesse uuusi allikaliike
• loengud olid erakordselt populaarsed, kogu Pariis kõneles temast
• 1848 aasta sündmustega läks kaasa.
• Napoleon III-le keeldus truudusvannet andma.
  • Lasti arhiivist lahti.
• Hakkas veel rohkem raamatuid kirjutama. Inimene on iseenda prometheus.
• Ta ei tunnista deterministlikke ega fataalseid ajalookäsitlusi, antirassist.
• Käsitlus Jean d’Arcist-oma ajastu laps, kõike mida ta teeb on loomupärane.
• Äärmuslik antiklerikaal. Du pretre, de la femme et de la famille (1845) teeb preestreid maha.
• La Sorciere (Lausuja, nõid)
• Michelet oli Vico taasavastaja. Pidas viimast oma ainsaks õpetajaks.
• Michelet olles kuulus prantsuse ajaloolane ka tema ei häbenenud sidemeid sakslastega ja õppis ära saksa keele, et oleks parem töid lugeda.

Positivism ja historism

Historism on valdavalt ajalookirjutisega seotud suund. Positivism on märksa laiemalt seotud.

Positivism on valitsev pool nii loodus- kui humtead 19 saj II poolel. Positivism on valgustusideede edasiarendus. Filosoofiliselt tugines positivism Hegelile. Ajalookirjutuse seisukoht: otsib ajalooteaduses seaduspärasusi.

Hegeli jaoks maailmaajalugu ühtne ja tähenduslik tervik.

• Irratsionaalsuse all peitub substatsionaalne ratsionaalsus mida esindas maailmavaim.
• Arengu eesmärk kui progress vabaduse teadvustamises.
• Areng toimus hüppeliselt, astmelt astmele. Astmestikku alustasid idarahvad, järgnesid kreeklased(mõned on vabad), germaani rahvad (lõplik vabanemine)
• Maailmaarengu vaim ei ole lõpule jõudnud.

Positivismi aluse panija oli Auguste Comte

• Positivisliku filosoofia kursus.
• Teadus op vaid reaalsete faktidega, kõik mis jäi reaalsusest väljapoole, see moodustas metafüüsika ja teoloogia.
• Vastavalt teaduslikule tasandile Comte esitas püramiidi.
  • I kursus matemaateikale, edasi astronoomia ja füüsika, keemia ja bioloogia, tipp sotsfüüsika ja sotsfilosoofia=sotsioloogia.
  • Sotsioloogia ülesanne avastada seaduspärasusi.
  • Comte inimmõistuse areng viib trepist üles-arengu progressiivsus.
    • Alguses teoloogiline e fiktiivne mõtteviis, edasi metafüüsiline ehk abstrakte mõtteviis, kolmas positivislik e seaduspärasusi tunnetav mõtteviis.
    • Teaduse ja kapitali liit kindlustab progressi ja ka korra.

Henri Berr (1863-1954)

• ajalookirjutus peab integreeruma teiste teadustega
• ajalooteaduse ülesandeks on ühiskonna arengu seaduspärasuste tuletamine
• ajaloos ei ole juhuslikust vaid ettenägematus
  • mida rohkem avastame seaduspärasusi seda vähem ettenägematust

Louis Bourdeau (1824-1900)

• korduvate faktide uurimine
• statistika tuleb kaasata ajalooteadusse.
• ajalugu kui teadus võimaldab ettenäha tulevikku
• ajaloost saaks õppida mis ootab meid tulevikkus, muidu pole ajalool mõtet

Kõige enam levib positivism Prantsusmaal. Pariisis luuakse sotsioloogia selts, - instituut. Toonane sotsioloogia ei ole see sotsioloogia mis praegu. Ajalugu nimetatakse sotsioloogiaks. Sest ajaloo terminit loeti mitteteaduslikuks.

Emile Durkheim

• ajalool jääb abistaja roll koguda infot sotsioloogiaks.
• ühiskond põhineb kollektiivsetel kursustel
• kollektiivsed kujutised on need mis ühiskonnaarengut määravad.
• areng saab toimuda evolutsiooniliselt,
• revolutsioon on anomaalia, mis kisub arengut tagasi
• Teene: Interdistsiplinaarsuse juurutamine.

Paul Vidal de La Blache

• inimgeograafia rajaja
• statistika, demograafia mõiste sissetooja
• agraartehnika uurimine

Francois Simiand(1873-1935)

• seriaalse ajalookrijutuse isa
• pikad seeriad

Teaduse kiire areng toob kaasa hüsteerilise optimismi. Arvati, et varsti saab ajalugu valmis, ka füüsika saab kohe kohe valmis.

Claude Langlois (Langloa)

Charles Seignobos

• varsti on saabumas aeg kui kõik dokumendid on ajalookriitiliselt läbi uuritud, et varajasemate perioodiga läheb paar põlvkonda-selline arusaam.

See ei puuduta ainult ajalookirjutust.

Positivismi põhijooned:

• ajaloo seaduspärasuste otsimine ja avastamine
• tüpoloogiate tuletamine
• tähelepanu üksikisikult rahvakogumile (rahvas, klass)
• majandusajaloo prevaleerimine poliitilise või kultuuri ajaloo ees
• keskaja ajaloo prevaleerimine antiik- ja uusaja ajaloo ees
• ajalugu tuleb uurida loodusteaduslike meetoditega.

Herbert Spencer (1820-1903)

• Principles of sociology
• sotsiaalne darwinism, eriti läheb peale USAs
• mõju ilukirjandusele Jack London

Vilfredo Pareto (1848-1923)

• Pareto optium
• ühe indiviidi elu saab paremaks muuta teise indiviidi arvelt.
• fašismi vanaisa
• Ühiskond jaguneb rebasteks ja lõvideks. Lõvid pooldavad traditsioonilisi valitsemisviise. Kui rebastele takistada tee lõvide kui valitsejate hulka tekitavad rebased revolutsiooni.

HISTORISM

Historism toonitab erinevust ja individuaalsust. Kui pos on oluline ühiskonna seletamine. Historismi jaoks on oluline ühiskonna mõistmine. Historism saavutab oma ülekaalu Saksamaal. Sakslased seavad poliitika esile majanduse ees, -Riik rahva ees -Isik massi ees -Indiviidipsüholoogia massipsüholoogia ees Nimetatud preisi või porussia koolkonnaks. Kleindeutsche Geschihte. Saksamaa tuleb ühendada preisimaa ümber ja suur deutsch saksamaa tuleb ühendada Austria ümber.

Johann Gustav Droysen -Grundriss der Historik (1867) Vastandub positivismile Ajalugu ei saa vaadelda samadel alustel kui loodusteadusi Ajalooseaduspärasusi ei saa tunnetada ei statiskikast ega massipsüholoogiast Ajaloolase enese tunnetus võimaldab ajalugu mõista Ajaloouurimus peab toetuma allikale allikakriitikale< sealt tuleb tunnetus Heinrich von Treitschke -Ranke mantlipärija - märksa saksamaakesksem -saksa imperialismi ideoloog Kokkuvõte Historism arusaam ajaloost kui voolust mille keskel on uurija, seaduspärasuste eitamine, ajalooline progress on illusioon, millest tuleb vabaneda tehnika areneb inimene jääb samaks. Gabriel Monod -positivismile vastandub - leiab et on veel vara sünteesivate üldistuste tegemisele Karl Lamprecht -Methoden-streit -kultuuriloo juurde pöördumine -peab oluliseks tüpiseerivaid võrdlevaid meetodeid -kollektiivpsüholoogia mõiste -Volksseele-rahvahing. Saksa rahva ajaloos on see volksseele areng oluline. -hakkab uurima suhteliselt kitsat prknda Moseli jõe org, kasutab erinevaid allikaid -kirjutab ka suure saksa ajaloo-hea loetavus, saavutas soodsat vastuvõttu. Jacob Burckhardt -Itaalia renessanssi kultuur -kultuuriloo eelkäija -kasutab allikatena narratiivseid allikaid kuj kunsti narratiive -mõnes mõttes vastandlik positivismile -ta kasutab kül narratiivseid allikaid kuid eesmärk on korduvuse konstantsuse tüüpilisuse otsimine-ehk tüpologiseerimine, see lähendab teda positivismile kuigi allikatetüüp on sootuks teistsugune kui positivismile (nr ei ole) Positivism saksamaal on perifeerne Sotsiaalne ajalugu leiab laia leviku USA-s. USA-s on positivislik suund saintistlik history Analoogiliselt prants muundumine ajalugu sotsioloogiaks. Ajalugu peab teenima oleviku parema mõistmise huve. Presentism-mineviku allutamine olevikule. Frederick Jackson Turner (1861-1932) -The Significance of the Frontier in American History (1893) Vaatab USA ajalugu kui ameerika asunike ajalugu, ei ole enam otsest jätku euroopa ajaloole. Kolonisatsioon läände k Charles Augustin Beard (1874-1948) -kõigutab ameerika asutamismüüti -mitte poliitilisel liberalismil vaid just majanduslikul ujundas ameeriklaste iseloomu-mobiilsus, optimism, pillavus, mis kujunes kolonisatsiooni tingimustes. Ameerika ühiskond kui eraldi seisev ühiskond. Kirjutistel on suur mõju. 1904 Sant Lousis maailmanäitusel käsitleti ajalooteadust ja sinna on kohale kutsutud Lambreht ja USA poolt Turner. pragmaatilisusel -ühendriikide konstitutsioon tagas jõuka ülemkihi heaolu -kahe ms ajaloo juhtfiguur -ameerika ajaloo assotsiatsiooni president -tõuseb ameerika ajalookirjutuse juhtivaks figuuriks Rootsis Rahvusliku historismi allajäämine Harald Hjärne-rahvusromantiline Lauritz Weibull-ajaloo puhastamine ideoloogiast, müütide purustamine, range teaduslikus, nad tahavad olla õpetlased mitte õpetajad Curt Weibull Kokkuvõte. 1880-1914 teaduslikkuse rõhutamine. Prof ajaloolased eristusid kaasaegsest asjaarmastajast, pikaajalised arhiiviuuringud, oma valdkonna põhjalik tundmine. Teoloogia õigusteadus taanduvad poliitika majandusteaduse sotsioloogia ees. Uued partnerid ajalooteadusele. Mida enam süveneb teaduslikus, seda enam kaob huvi publiku vastu. Ajaloolased hakkavad kirjutama teistele ajaloolastele. Teaduslikustumine seab piiri ajalookirjutuse levikule. John Bury -positivistliku seisukoht -ajalugu on teadus ja ei ole kirjanduse haru. Seda loengut kuulas Georges Macaulay Trevelyan (1903) Georges Macaulay Trevelyan(1876-1962) -pidas seda loengut oma vanaonu Thomas Babington Macaulay solvamisele kes oli kirj briti ajaloo -viikide ajaloo alusepanija -1903 aastal kirjutab artikli „Kleio”-ajalugu ei saa võrrelda loodusteadusega.erinevalt loodusteadustele on ajaloo märkimisväärne tähendus on tema levikus. -Ajaloo teaduslikus seisneb -allikate interpreteerimis viisist research interpretation(fantaasia, spekulatsioon) presentation (osake kirjandusest kuidas me seda esitame) -saksa ajaloo kirjutaminstraditsioon inglastele ei soobi, sks teaduslikkus ei ole vastav inglis oodatud narratiivsusele. Inglise liberaalsuse, intelektuaalsuse traditsioon Uuskantiaanid-panevad ajalooteadusele võimsama miini alla. 01.10.10 Mida enam teaduslikumaks ajalugu muutub, seda rohkem kaotab ta lugejaid. 19 saj lõpul 20 saj alguses esimesed mõrad positivismi optimismis. Üldise ratsionaalsuse juures hakatakse just irratsionaalsust rõhutama. Freud, Dostojevskij jne. Positivistlikule mentaliteedile mõjus halvasti Newtoni maailma kokkuvarisemine. Teaduslik käsitulus püüdis olla uurijast lahus. Friedrich Nietzsche(1844-1900) -totaalne mälu võib osutuda hukatuslikuks -ajaloo käsitluse erapooletus on vähemalt kasutu kui mitte kahjulik. - kas ajalooprotsess on tunnetatav Immanuel Kant(1724-1804) -ajalugu ei saa käsitleda teaduspärase kooslusena vastupidiselt Hegelile. Wilhelm Windelband (1848-1915) -nomoteetilised teadused ja ideograafilised- kirjeldavad teadused (ajalugu) -ajaloolane tõde on ajaloolastest sõltumatu -loodusteadlased saavad tegeeda nähtustega mis on kaasaegne ajaloolased peavad tegelema ajaga mis ei ole enam vahetult tunnetatav. Ajalugu tunnetame traditsioonide kaudu -kahekordne subjektiivsus -allikate subjektiivsus (allikad on võitjate kirjutatud) -ajaloo uurija subjektiivsus -ajalooline areng on seotud inimmõistuse arenguga Heinrich Rickert (1863-1936) -nõustub Windelbandiga looduse ja ajalooteaduse erinevustes -generatiivsed ja individualiseeruvad teadused (ajalugu) - ajalooline areng on pidevalt uuenev ja korduv -igas erinevas kultuuripiirkonnas on väärtustamine erinev. Oma väärtuste struktuur. Isegi eetilised normid võivad olla individuaalsed. Wilhelm Dilthey (1833-1911) -Vaimuteaduse tegelevad vaimu enda loomisega, oleme ise selles teaduses sees. Kui loodusteadused seletavad siis vaimuteaduste eesmärk on mõista -vastastikune subjekti ja uurija suhe - „sisseelamine” ja „läbielamine” - vaimuteadused on subjektiivsed mitteverifitseeritavad, ei saa kunagi kindlalt väita, et me oleme millestki täielikult aru saanud. Benedetto Croce (1866-1952) -positivism liiga primitiivne -ajalugu on pigem kunst kui teadus -ajaloofakt on meie mõtlemisevili - tahtlikult või tahtmatult kirjutatakse ajalugu tänapäeva perspektiivist, tema arvates on ajalugu lähiajalugu isegi nt antiikajalugu, otsime neid jooni, mida meil läheb vaja tänases päevas. John Dewey (1859-1952) -igasugune ajalugu on kirjutatud oleviku positsioonist -ajaloolane võib otsida objektiivset tõde Max Weber (1864-1920) -vastu positivismile -tegelikus pole kunagi üldkehtivate seadustega hõlmatav. -ajalugu on empiiriline sotsioloogia -ajaloo tõde ei ole univesaalne, teadus saab anda õpetus selle kohta mis oli ja on ka seda miks see nii oli ja miks see nii on aga mitte selle kohta mis peab olema -Akadeemi 9/1999 -oluline klasifitseerida -ideaaltüüp-uurija poolt loodud konstruktsioon nt keel, rahvus, feodalism, kristlus-nad võivad olla muutuvad -empiiriline sotsioloogia, vaimu ja mateeria dualism, aga vaim määrab mateeria mitte vastupidi. -negatiivne hoiak meelelisuse suhtes, isiksuse sisemine ratsionaliseerumine -protestandid söövad hästi(jõukas aga riskantne) ja katoliiklased magavad hästi(vaene aga turvaline) Eriti pettuvad saksamaal õppinud ajaloolased. Iga uus põlvkond kirjutab oma ajaloo ja uurib üle kõik möödunud etapid. Theodor Lessing -ajalugu kui mõttetusele mõtte andmine. -inimesed võltsivad oma mälestusi, ajalugu ei ole tegelikkus Oswald Spengler (1880-1936) -Õhtumaa allakäik -meeletu müügiedu, oli ka kadedaid inimesi -ei olnud prof ajaloolane, õppinud matat ja loodusteadusi - 8 lokaalset ja samal ajal suletud kultuuri. Egiptuse, india, babüloonia, hiina, apollonlik kreeka-rooma, maagiline bütsantsi araabia kultuur, faustlik õhtumaa kultuur otto I , maaja kultuur, tekkimas on vene-siberi kultuur -kultuuril olemas ärkamine tõus ja langus, kultuurid elavad u 1000 kond aastat, algab külaühiskonnast, kandub linnadesse-vaimulikud, õpetlased, filosoofid, kultuuri lõpp kui suurlinna pööbel võtab kultuuri üle. Kultuuri langemine: progresseeruv linnastumine, enesetapu suurenemine. -lõpliku langemise dateeris 2000 aastaga -käis ka Tallinnas muspeade majas esinemas Nikolai Danilevski (1822-1885) -Россия и Европа (1869) -slavofiil - vene-siberi kultuuri tekkimine 08.10.10 Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Jäi elitaarseks. Uuendused mis ajalookirj pärast ms tabasid olid minimaalsed, laialdasem mõju pärast II ms.- Negatiivselt mõjus 30’ majanduskriis, mis vähendas ajaloolaste juurdekasvu. Ülikoolis töötava ajaloskonna nähtav vananemine. Poliitilised diktatuurid ja nende diktaat on iseenesest mõistetav. Mõjutas enam eksistentsialist, esindajad Karl Jaspers Martin Heidegger Eksistentsialism - küsims ei ole kuidas asi tegelikult oli vaid selles kus me õigupoolest oleme. Selgitada meie praegust olukorda, meie eksistentsi. - rida individuaalseid kordumatuid nähtusi, mis on mõistetavad pigem intuitsiooni kui mõistusega. Johan Huizinga - „Keskaja sügis”-uurimus 14-15saj elu ja mõttevormidest Pr ja Madalmaades-poeetiline käsitlus Burgundia nimekaimast kihist. - Hollandi ajaloolane - Tema seisukohad on tänapäevaks kummutatud, siiski tegemist on klassikuga, - ajalooteadmine on esteeline, subjektiivne, intuitiivne - on vastu loodsteaduslikke meetodite ülekandmisele ajaloole 1920-30 hakkavad koonduma mitmeköitelised teosed, mis puudutavad kas rahvust või riiki Henri Pirenne - Histoire de la Belgique (rahvuslik ajalugu) - Belgia ajaloolane - Belgial puudub poliitiline institutsionaalne ajalugu - Pöördus sotsiaal ja majandusajaloo poole - Otsib belgia urbaniseerumise juuri - Käsitleb linnade kujunemist laiemalt euroopas - Les villes au Moyen Äge (1927) Linnad keskajal - Mahomet et Charlemagne. Muhamed ja Karl Suur (1937) -pikk vanaaeg, mis kestab kuni 7 sajandini e kuni islami ekspansioonini -karolingide ajastul alles keskaja kujunemine SAKSAMAA Lüüasaamine I ms ei olnud ajalookirjutusele nii pöördeline nagu võiks arvata. Wilhelmi aegsed ideed domin edasi. Friedrich Meinecke (1862-1954) - Ranke ideede järgija - Monarhist südames Volksgeschichte - Tähelepanu lihtrahvale e talupojale - Sotsiaalne ajalugu - Asustusajalugu, eriline tähelepanu rahvuse loomise ajaloogu - Piiride revideerimisega seotod - Kartograafia - Muinasteaduslikud allikad - Side keeleteadusega - Selgelt erinevaid teadusalasid integreeriv - Kujuneb prevaleerivaks enne natsi režiimi ehk 1920 aastate lõpuks - Antimarksistlik ja antiliberaalne hoiak Ka Tšehhis poolas sebia aladel slaavi piiride uurimisel Tugev mõju volksgeschichte’l ka baltikumis Etnos või religioon balti historiograafia probleeme Hans Kruus ja tema eesti ajalugu III köidet, peab seda palju olulisemaks volksg kui samal ajal ilmunud eesti rahvaajaloos. (Hackmani arvates) Ulmanis- vaid lätlane ise suudab tunnetada oma maa ajalugu. Läti alal oli sakslaste osakaal suurem Leonid Arbuzow junior 1936 Läti Ajaloo Instituuti asutamine -selgelt defineeritud eesmärgid Nimakaim läti ajaloolane sellest perioodist on Arveds Švabe (1888-1959) Volksgeschichte võetakse natside poolt täielikult üle Harkmani artikell lähtub just saksamaal Ajalookirjutus ja natsirežiim -kooliõpikud natsionaliseeritud -otsene koostöö akadeemilise ringkonna ja natside vahel puudus -ajaloolased liiga aristokraadid, et propaganda kaasa minna, natsidesse vaadati kui äärmuslastesse, pigem hoiti nendest eemale. Gerhard Ritter (1888-1967) -tegemist on rahvuspoliitilisi kirjutisi kirj ajaloolasega -monograafiad Lutherist ja Friedrich Suurest - kas natsi režiimi kriitika või selle pooldamine - 1938 toimusid Zürichis kongress kus ta kritiseerib natse - 1942 aastani väljasõidukeel kuid säilitab profesuuri. Karistus on suhteliselt leebe. Enne sõja lõppu vahistatakse Gestapo poolt 20 juuni vandenõu pühendatuse tõttu. Pääseb eluga ja on pääsenud 44’ vandenõulastest. - Võimuriik ja utoopia (1940) 1935 Uue saksamaa riiklik instituut -seda juhib Walter Frank - natside edendamine -juutide vallandamine ülikoolidest Ernst Hartwig Kantorowicz (1895-1963) -keiser Friedrich II elugu-selgelt propageeris juhi kultust - Hitler luges 2x läbi, eriti pop natside seas -rindevõitleja kuid igaks juhuks emigreerus USA-sse Nõukogude Liidu ajalookirjutus Mihhail Pokrovski (1868-1932) -astus juba enne ms parteisse sotsialiaal töölisparteisse -mahutada vene ajalugu marksistlikesse raamidesse -feodalism pol killustumisaeg, ivan julm kaubanduskapitalism jne -1932 sureb loomulikku surma püütakse ehitada ajaloosotsioloogilisi mudeleid ja ümberhindamisi tehakse. Tähelepanu hakkatakse pöörama vene rahvuslikule traditsioonile. -1934 tehakse ettekirjutus mismoodi tuleb ajalugu kirjutada ja kuidas tuleb uurib - Tuleb loobuda mudelitest, skematismist ja asuda ajaloo probleemide monograafilistele probleemidele, faktid esitada kronoloogilises järjestuses -Boriss Grekov -Krestjane ha Rusi (1946) -1930-1940 aastate tähtsaim ajaloolane -sai stalini preemia Stalinismi surve tugevnev, mingid marksistlikud jaburdused jäeti ära kuid siiski on üldpilt kurb. -Mihhail Rostovtsev(1870-1952) -antiikaja klassikasse kuuluv ajalug The Social and Economi history of the Roman Empire (1926) -rooma skeemiga püüab seletada venemaal toimuvat -impeeriumi toetav majanduslik baas oli ebastabiilne, ostujõulangus -Rooma riigi languses on süüdi riik ise -antiikne käsitlus aga mures venemaa pärast INGLISMAA John B. Bury -rõhutab ajalookirjutuse publikuväärtust -3 komponenti millest ajalookirjutus koosneb George Macaulay Trevelyan -viikide ajaloo esindaja -protestantism kui ratsionalismi ja teaduse arengu tugi -tüüpiline inglismaa valdav käsitlus, konseptsioon kujunes välja juba 19 saj -English social history: A survey of six centuries (1944) - Käsitleb erinevaid perioodi nt defoe inglismaa, shakespeare inglismaa, ühe allikana toetub ka kaasaegsele kirjandusele. Lewis B. Namier (1888-1960) -prof Manchasteris -Trevelyani käsitluse vastane -England ind the Age of the American Revolution (1930) -üritab ajalugu deideologiseerida -domineerivad pigem isiklikud, perekondlikud ja regionaalsed huvid -keskendus parlamendiliikmete elulugude uurimisele, püüdis luua koondesindaja. -George III võimuletulek varajane suhetevõrgustik murdus ja see tõi kaasa kriisi Arnold Toynbee (1889-1975) -haridus Oxfordist -Bütsantsi ajaloo professor 30 aastaselt -A study of History I-XII (1934-1961) -eraldi köide vastused arvustusele -Tavatu lugemus, mälu, mitmekülgsus -referaat mis on kogu tema köidete kohta -inimkond hävitab ennast kindlasti kui ei saa omavahel tuttavaks, euroopa kesksusest oleks vaja välja murda -tsivilisatsioone on 31. -diasporaalne (juudid armeelased) mudel -pakub konkreetseid seaduspärasusi -väljakutse ja vastus –challenge ja response, on nt looduslikud olud, ateenalaste jaoks pärslased, vastus on loominguline vähemus, kes annab vastuse, kultuuri kasv kultuurilevik, loomingulisus asendub pimeda kopeerimisega, valitsevates klaasides tõuseb esialgu sisemine barbar, kultuuri langus ja väliste barbarite kallaletung. -need tsivilisatsioonid ka mõjutavad üksteist -see töö saavutas kõrge taseme, ka kriitikat -töö väga mõjukas ja intelektuaalselt mõnus lugemine Ajalookirjutus oli jõudnud teha uue pöörde mis teostus prantsusmaal. 15.10.10 PRANTSUSMAA Toimusid ainsad tõsisemad muudatused Annaalide kool Positivismi mõjud, orienteeritus faktidele, skeptiline suhtumine teooriasse. Pr ajalookirj on konservatiivne. Ajalugu kaotab oma pop loetavuse, ka paljud tudengid valivad pigem filos kui ajalugu. Noore põlvkonna ajaloolaste opositsioon Strasbourgis. Interdistsiplinaarsus on esimene uus taotlus, eesmärk on luua oma ajakiri, mis sarnaneks Berr’i Revue de Synthese historique-selle puudus liiga metoodiline, uudsus seisnes metoodikas. Nüüd taheti luua sellist ajakirja, mis lihtsalt avaldaks ajaloolisi artikleid ja mis oleksid teistmoodi. 1929. a asutatakse Strasbourgis ajakiri Annales d’histoire economique et sociale. I plvkond tegutseb II ms vahel Lucien Febvre ja Marc Bloch-selle koolkonna rajajad Muudatused: -loobumine ajalookirjutuse ja sotsteaduste vastandumisest -ajalugu ise peab olema intregreeriv ajalooteadus, mis uurib inimkonna täielikuna->üldine totaalne ajalugu, mis peab integreerima teisi teadusi-lingviste, sotsiolooge, psüholoogi, ka ajaloolased peavad omandama teiste kõrvalerialada metoodikaid, peab olema avatud teistesse teadustesse. Bloch- nõtkus, fantaasiarikkus< seda seatakse eesmärgiks Faktidele ja sündmustele orienteeritud ajalugu, -ajalookirjutus peab olema probleemikeskne ta peab probleemi lahendama, kui pole probleemi pole ajalugu (Febvre vist) -võetakse kasutusele uuusi allikaid-õhufotod, etnoloogilisi allikaid, arheoloogia nt keskaja uurimisel oli siis uudne. - kõikidesse deterministlikesse ajalookirjutustesse eitavalt suhtumine nt marksism -tuleb vältida suuri teooriaid -tähelepanu pööratakse seriaalset analüüsi võimaldavatele andmetele -perekond, küla, ametirühmad-sellised üksused, millel ei ole ideoloogilist maiku juures -mineviku uurimuse seostamine tänapäevaga-mineviku ja oleviku solidaarsus. -anaalide kk tegeles keskaja ja varauusajaga- keskaja viimased saj ja varauusaeg on nö ajaline periood millele keskendutakse Lucien Febvre (1878-1956) -uurimusvaldkond 16 saj. -Philippe II et la Franche Comte (1912)-poliitiline konflikt vananevate provintsiaal priv ja keskriigi vahel,-analüüsib võimalikud kihid -totaane ajalugu vaadelda ühe kitsama piirkonna valguses, püüda anda integreeruvat ajalugu -keskendub biograafiate kirjutamisele. Ei ole biograafiad klassikalises mõistes, Febvre kirjeldab ajastut, mis nende isikute ümber on, kuidas ümbritsevad olud mõjuvad ja kujundavad. Martin Luther Navarra Margaretha Martin Luther: un destin (1928) Martin Luther: saatus (2003) -vaoshoitud usulises mõttes, ei rõhu omaenda religioossetele arusaamadele. -Uskumatuse probleem (1942/1947<ilmub) Uurib keeles mõisteid ja nende muutusi Kas Rabelais oli ateist-lingvistiliselt ei saanud olla, sest 16 saj puudu selline mõiste nagu ateism. Rõhutab religiooni tugevat mõju igapäevaelule. -Autour de l’Heptameron:amour sacre, amour profane (1944) Marc Bloch (1886-1944) -mediavist -keskaegne agraarkorraldus -„Prantsuse külaajaloo põhijooni” -põldude väljajaotus, jälgib, mis on revolutsiooniline, mis ei ole -„Feodaalühiskond”-ilmus 2 köidet, Vaatleb feodaalühiskonda laiemalt kui senini Senini oli mõiste feodalism seotud õigusliku mõistega, nüüd vaadeldakse seda laiemas mõistes, Käsitles Euroopat, territoorium Lääne-Eu-karolingide läänepoolsed alad GB-ga, ta kõrvutas Lä-Eu feod tekkimist Jaapani feodalismi tekkega-võimendas euroopalike jooni nii ühtsust kui eripära -„Imettegevad kuningad” (1924) Mentaliteediajalugu Kroonimisetseremoonia ajal on kunnidel ravitsev jõud,käsitleb seda uskumust. 1930. aastatel said mõlemad profesuuri ka Pariisis, neid ei võeta päris avasüli vastu. II ms puhkedes Marc Bloch läks veel rindele. Pöördub tagasi Pr, tegemist oli juudiga, Vichy alale Strasbouri ülekool üle ja sinna ta läheb, kutsutakse NY kuid viisa tingimused ei luba tal lapsi kaasa võtta Liitus vastupanuliikumisega Juunis 1944 lasti Gestapo poolt põllul maha -Postuumselt ilmus „Ajaloo apoloogia...” (1949)Lucien Febvre on selle kokku pannud Alles pärast II ms võib kõnelda koolkonna väljakujunemist Kujuneb sest laiem taust muutub (seda järgmises loengus) annaalide prop joonid muutuvad pärast II ms iseenesestmõistetavaks -„Majandus, ühiskond ja kultuur” 1946-uus ajakiri -1946. Aastal muutub ka institutsionaalselt -1972 Sotsiaalteaduste ülikool, mis tegutseb tänapäevani II põlvkond Fernand Braudel (1902-1985) -mantlipärija -„Vahemeri ja vahemeremaad Philippe II valitsemise all” (1949)-ei ole eesti keelde tõlgitud, midagi on vene keeles olemas ja inglise keeles olemas Käsikirja lõpetas juba enne sõda, saksa vangilaagris, sai raamatukogusid kasutada Käsitleb vahemeremaade ajalugu-allakäiguajalugu, käsitleb aega kolmes erinevas rütmis (Evans võrdleb merega I süvameri-kus midagi ei toimu, hoovused liikumised) I osa käsitleb geograafilist aega, pikk kestvus longue duree II osa protsessid kulgevad aeglasemalt, mida inimene ei märkagi, kollektiivsed saatused ja väikesed liikumised III osa-klassikalised sündmused, poliitika ja inimesed -1979 „Eelindust Euroopa majand sots ja igapäevaelu” XV-XIII saj, peatähelepanud majanduskäikudele kultuurimuutused keskuse ja perifeeria analüüs -1963 gümnaasiumiõpik Le Monde actuel Tekitas Pr kõmu Lähtus aktuaalsest maailmast kultuur, ühiskond, majandus ja kollektiivsed mentaliteedid ja 4 suurkultuuri oli islam, must aafrika, aasia, euroopa-jagatud 3 Eu kitsamas mõistes, Ameerika ja Venemaa Mentalites collectives- suuremate rühmade mentaliteedid, prants vasturünnak marxistlikule ajalookirjutusele, otsida vastuseid nendele küs mida marxistlik ajalookäsitlus ei suutnud vastata. Tähelepanu seriaalsetele allikatele, palju allikaid, allikamasiivne kirjutus, nt kohtuaktid ja nende analüüsist saame inimeste arusaamast ja muutustest. Püüti otsida ühisjooni mentaliteediajaloos. Kui üldse rühmitati, siis erinevate mentaliteetide kaudu. Anonüümsus, seriaalsus, statistilisus. Michel Vovelle (1933) -usub usulist vagadust -„Barokne vagadus ja dekristianiseerimine”-töötab läbi 30 000 testamenti, loeb kokku kui palju on kaitsepühakuid ja palju küünlaid tuleb põletada ja küünalde kaalu järgi tehakse selgeks kui vagad on-küünlad on kallid, kui enam ei usuta enam nii sügavalt siis ei põletata ka nii palju. Emmanuel Le Roy Ladurie (1929) -Montaillou (1975) Uuris inkvisitsiooniprotokolle-uuris igapäevaelu Detailirohke ülevaade külast Jacques Le Goff -alustab eksemplite uurimisega -puhastustule mõiste uurimine -„Raha ja elu” (1986) -„Keskaja Euroopa kultuur” - „Naer keskajal”(1989) Kristus ei naernud kunagi, teine väide on Aristoteleselt naer on inimese tegelik loomus-käsitleb kuidas inimesed naeravad. 5 saj oli naer kuradi manifestatsioon, hiljem suhtumine leebub aga siiski Louis IX Püha naeris meeleldi kuid ei teinud seda reedeti. Eelmine loeng puudu 29.10.10 Narratiivi tagasitulek. Uued ajaloosuunad 1970 aastatel L. Stone (1919-1999) avaldatud artiklis mõiste narratiivi kasutusele võtt 1979 aastal. The Revival of the Narrative. -me oleme seotud allikatega -sotsiaalajaloos valdkonnas püstitatud eesmärgid ei ole täidetavad, tuleb tagasi pöörduda vana hea ajaloo juurde -1960 aastate lõpul toimunud muutused ühiskonnas avaldavad samamoodi mõju -üliõpilaste rahutused -pettumus ühiskonnas -ajaloo plahvatuslik kasv, uute ülikoolide asutamine ja üliõpilaste, teadlaste arv kasvab. -ajaloolaste arv kasvab 15 aasta jooksul enam kui 5x 1966 627 1977-1624 ajaloolast Prantsusmaal -kõikide allikatega ei ole võimalik ennast kurssi viia -mis on ajaloos tähtis, mida tuleks uurida, sest maht kasvab -luua mitmeköitelisi ülevaateid -knewing more and more about less and less -Saksamaal Geschichtswischenschaft asendub Geschihtschrebung -ajaloo teadus tuleb laboratooriumist välja tuua ja avalikusele teada anda.sotsajaloolased tegid nö inside uuring. Nüüd leitakse et ajalugu väärib natuke laiemat publikut -inimesekesksem ajalugu -süveneb tähelepanu poliitilisele ajaloole -rõhutatakse et poliiitilise ajaloo uurimine ja avaldamine näitab ja toonitab milline osakaal inimeste otsustel Thomas Nipperday (1927-1992) Bringing state back in-riik jälle tagasi Thomas Kuhn (1922-1996) -eitab lineaarsete teaduste kasvu -teaduses valitseb enamusarvamus, mida ta nimetab paradigmaks, samas on alati olemas anomaaliad mida mei ei suuda seletada ja kui anomaaliaid tekib liiga palju, siis hakatake otsima uut selgituste süsteemi. Lynn Hunt The New Cultural History -naisterahvas -eluaastad puuduvad? Aga juba kõbus Uuteks naaberdistsipliiniks peetakse kirjandusteadused ja antropoloogia, geograafia ja psüholoogia tagaplaaanile. Tähtsustatakse allikate endi sümbolistlike tähendusi, oluliseks peetakse isegi vormi sisule (kuidas allikas on tekkinud, miks ta just selline on, tema tekkelugu) -ajaloolase enda mina jõulisem väljatoomine, muutub lausa soovitatavaks -uurimisväljaks mikrostruktuur, teleskoop kõrvale, mikroskoop asemele -kaob terav vahe ajaloo ja kirjanduse vahel -tõsiteadusliku ja populaarajaloo eristamine ei ole enam nii terav Kultuuriajalugu-uus nähtus on eeskätt kultuurilugu laiemas tähenduses. Võimalikult laiemas tähenduses, nt massikultuur, tv, koomiksid. Oluliseks saab ka tähelepanu inimese siseelule nö egodokumendid. Uue paradigma iseloomustuse esitab: Carl Schorske (1915) Vikerkaar 8/9 nr 2000 tema artikkel koos gravüüriga Gerard Noiriel Soüts ajalugu -teaduslik, kultuurilugu- kirjanduslik Uurimisobj: sots rühmad üksikisik Meetod: rühmiti mõõtev üksiknäited Teostusviis: analüütiline kirjeldav, deskriptiivne Olulised mõjuavaldajad: Sotsioloogia, demorgraafia, majandustead etnoloogia, psüholoogia? Michael Maurer 3 ringi Korpolität- seksuaalsus, tervis toitumine olme-ajalooline antropoloogia Sozialität-perekonnakorralds, õigus, poliitika-sotajalugu Kulturalität mentaliteet-kultuurilugu Ajalooline antropoloogia-J Le Goff termini looja. Ajalooline atnrop kehtestub saksamaal Kultur Gesellschaft, Alltag- ajakiri saksamaal Inimese sünd ja surm, lapsepõlve ajalugu, vanaduse ajalugu,soorollid, perekond, töö ja toimetulek. Marek Tamm-pole teemat mida kultuuriajalug pelgab Alain Corbin (1936) -kirjutas haistmiseajalugu 18-19 saj -inimene sots staatus oli määratud lõhna järgi -uurinud ka valutalumist -naudingute harmoonia -kannibalide küla (2000) Hirm ja raev 18 saj Prantsusmaal Keskpunkti tuleb väike inimene ja väike maailm, üritatakse ajaloole anda tagasi tema inimlik nägu, enam tähelepanud individuaalsusele, annaalidele heidetakse ette ebatavalise ignoreerimist, kõik ühe puuga, tahetakse palju storysid. Mikroajalugu ei eita laiema konteksti ajalugu, vaid pigem täiendab. Carlo Ginzburg -Juust ja vaglad (2000) -uurib ühte külamöldrit, kellel on erinev arusaam maailmatekke kohta, üritab tõlgendada neid nähtusi ja saada aru möldri sisemaailma. -olulisele kohale tekkib tõlgendus. Sotsiaalajaloos masinast tulid arvud ja seda võis interpreteerida, kuid mida sa neid numbreid ikka interpreteerid. Thick description-käibesse toob ameerika etnoloog Clifford Geertz (1923-2006) Thin descr- vaba, midame näeme, anname ülevaate mida sööb ja joob Thick descr on see tõlgendus, mida me anname, see on tähenduse andmine miks ta seda sööb. Üksiknäidete teel peab pakkuma ka üldistusi. Etnoloogiaareng ei pea mitte viima suurema konsensuseni vaid viimistetud deppatide poole. Eelkäija Mihhail Bahtin Творчество Франсуа Рабле и народная култура средневековя и Ренессанса Claude Levi-Strauss (1908-2009) -struktuurantropoloogia -uurib primitiivsete rahvaste abiellutraditsioone -intsessi keeld looduslikust olekust kultuurilisse -Tristes Tropiques (1955) Marshall Sahlins (1930) Island of History (1985)-tõlgendused kapten Cookiga jutunud. Stone Age Economics (1972), evolutsiooni hulgas töö hulk kasvab, vaba aeg väheneb ning nälgiv vaesus suureneb Robert Darnton (1939) The Great Cat Massacre and other episodes in French cultural history (1984) -suur kassitapp -3 leheline pampflett on ainus allikas, ülejääänud raamat on tegelikult fiktsioon, tõlgendus: rafineeritd kättemaks kasside hulgas tapetakse ma meistri naise lemmikkassi (sümb naise vägistamine), meister ei saanud aru mis toimus. sirge rev tapatalgudele Waschingtoni valehambad-18 saj kohta huvipakkuvad artiklid -ajalugu muutub huvitavaks, ei saa seda ka laita, aga kas tõlgendus on õige või ei ole Natalie Zemon Davis The Return of Martin Guerre (1983) esialgu filmina -Liba Guerre, kohtuprotokollidon teada, aga oluline on see naine, miks ta ei tundnud meest ära, aga naise kohta ei ole allikas mitte midagi, seega on see Natalie intuitsioon, aga meil ei ole allikalist tõestust. Kokkuvõtteks: kus on piir fiktsiooni ja fakti vahel Keeleline pööre. Uuemaid võtan vene aega Ewansi raamat eksamiks Keeleline pööre Keel kui objektiivne maailma peegeldus. Nimetasime seda mida nägime kuulsime. Pöördepunktiks Ferdinand de Saussure -ilmus postuumselt tema loengumaterjalide põhjal -Signifiant-tähistajad ja tähistatav-signife -sõnad saavad tähenduse ainult sotsiaalses kontekstis, tegemist oli olulise pöördepunktiga. -keele kasutus on mänguline, teatud reeglite alusel tegutsev, igal lausel on nii palju käendusi ja konteksti Ludwig Wittgeinstein (1889-1951) -king kuningas -keel kui malemäng Arusaam, kuna teksti looja ja lugeja vahel on ajalooline distants, mis võib väga erinev olla, nii või teisiti lõpuni ei suuda me tekstiloojat mõista. Mida suurem see distants on seda suurem mõistmise keerukus aga siin mati laur diskuteeriks nt antiikaja kirjutise mõistmine ja nõuka kirj mõistmine. -kas üldse on objektiivset väljendust tekstist, kui kõik on keeleliselt konstrueeritav. -minevik on mõtestamatu ja mõtestatuks saab ta läbi teksti. -mis on ajaloo diskursuse eripära. -millised on ajaloolase võimalused ajalugu kirjutada -ajalookirjutuse seadustest. -keeleline pööre mõjutas ideeajalugu Cambridge School- koolkond Quentin Skinner -The Foundations of Modern Politival Thought (1978) -mis on selle teksti eesmärk, mida autor tahtis selle konkreetse kirjutisega saavutada. Teatud laadi sekkumine mingisse ?dialoogi? -regulaarsus seonduv religiooniga? -keelelist relativismi tuleb arvestada. Otto Brunner Werner Conze Reinhart Koselleck-professor Heidenbergis -Theoriebedürftigkeit Sattelzeit Üksiklugude mitmeksvormide koondumine ajalooliseks arusaamaks-tänapäeval on juba kriitika all. -1750-1850- Sattelzeit-siirdeaegõi -allikate vetoõigus-allikad ei ütle meile ette mida me peame kirjutama, aga nad keelavad meid valesti neid ignoreerida või vastuolusid kirjutama Otto Brunner (1898-1982) -Haldusajalugu- tgegeleb keskaegse austriaga, tuleb maksimaalselt kasutada allikatest enestest pärinevaid mõisteid/termineid nt kindralsuperintendent- ei ole militaarne isiksus - Brunner rõhutab termini kindlust -Alteuropa-Lääne-Euroopa -das ganze Haus -seda juba ka kritiseeritakse, aga tegemist on klassikaga Gerhard Oestreichi -Sozialdistiplinierung-kokkuleplik termin ja iseäralik saksa ajalookirjutusele. Hans-Georg Gadamer -teksti tõlgendamise küsimus -„Hermenoitika universaalsus”(2002) -kesktee objektivismi ja relativismi vahel otsimine -tõde peaks peituma tekstis endas, samas ei ole nõus sellega, et tõde ei eksisteeri milleski -meie pilk ajaloole on tahes või tahtmata mõjutatud eelarvamustest või eelotsustest- Vorurteil.-meil on eelotsus millega me dokumenti lugema hakkame, peab uurima teksti enda kontekstis, teksti tähendus võib iga kontekstiga muuta. Ajaloo teadmine nagu igavene dialoog, ükski interpretatsioon ei ole ainuõige, vaid võrdlus ja vastandumine. Ajalooteadmine uueneb ka selle läbi et me loeme allikaid paari aastakümne pärast teistmoodi-ajalooteaduse igavene elu. Paul Ricceur -„Aeg ja lugu”- ajalugu ei saa olla teadus vaid ainult narratiivina olemas Hayden White -Metaajalugu: analüüsib neli ajaloolast. Ja neljast ajaloofilosoofist. Ajalookirjutus ei erine fiktsioonist vaid ta on üks fiktsiooni osa. -faktide tõlgendamine ja neid siduvaks narratiiviks sidumine -allika kriitiline uurimine võib kül viia faktide avastamiseni aga kui hakkame loogilst jutustust konstrueerima, siis on need juba kaalutletud esteetilistest kaalutlustest- nii et paratamatult fiktsiooni element - kolm erinevat esitlusviisi Süžeeline-romantiline, koomiline jne Seletus arutluse kaudu-vorminiline, mehaaniline orgaaniline konstentuaalne Anarhistlik, radikaalne, konservatiivne, liberaalne -ajaloolise tõe otsimine on mõttetu, Paul Veyne -Kuidas kirjutatakse ajalugu -ajalookirjutus ei olnud lahutatav kirjandusvormidest. Selline -käsitlus leidis vastuseisu. Roger Chantier -Neli küsimust Hayden Whitele 2000 8/9 Vikerkaar Georg Iggers (1926) -teine vastuväitja POSTMODERNISM AJALOOS Rankelik objektiivsus-püüd olla erapooletu. Ajaloolase objektiivsus oli tema tahte ja pädevuse küsimus. Saksa 19 saj ajaloofil. Esimese subjekt annavad juba allikad ja teise kihistumise lisab juba allikate interpreteerimine. Objektiivsus ajaloos ei sõltu ainult tema pädevusest vaid on ajaloos siiski paratamatu. Keeleline pööre-ajalugu on teks mida iga lugeja võib iga kord tõlgendada erineval viisil. Ja selle järgi saab otsustada mis on õige ja mis on vale. Postmodernismi filosoofia peatöö „Postmodernismi tingimused” Lyotard-modernismiga seotud suurtest jutustustest. Lyotard -pidev progresseeruv Lääne ühiskonna arengust-üks suur jutustus -Koselecki kollektiivsingulaar-individuaalse mitmekesisuse kõrval kujutatakse üheks koguainuslikuks ajalookirjutuseks. Postmodernistid pakuvad suurte jutustuste asemel pluraalseid jutustusi megajutustuse asemel. Ei paku alternatiive hegemoniaalsus-postmodernist pakub mitmeid paralleelseid teid, ühte sündmust võib kirjeldada erinevalt ja tõeselt. Pakutakse mitmeid narratiive, üritatakse kaotada teadmiste monopoli, püüdlus rekonst kolaazi erinevatest, postmodernism rehabiliteerib modernismi indiviidi vabadust. Tekivad probleemid! Eestlased pole kaotanud kunagi tungi iseseisvuse poole-see on ka suurjutustus Oleg Morozov- eesti riik on sündinud minu tahte vastaselt Eesti Ekspress Michel Foucault -diskursuse mõiste –vaatenurk on võimu produkt -teooria usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida, igal ajastul oma teadusele tuginev diskursus, mis enamasti välistab ka vastuväiteid. Valitseva diskursuse produkt. Miks üks laiemalt aksepteeritud kui teine, ei tehanda et too on parem tõele lähemal seises, vaid valitsevas vaatevinklis rohkem võimu. „Hullus ja arutus” „Vangla sünd”-efektiivsem ühiskondlik kontroll, vangla kui jälgimissüsteem. Pideva jälgimise tunne. Vanglakorraldus tekitas seespidise valvamise. Üritati sisse viia ka vabrikusse koolidesse armeesse jne Seksuaalsusajalugu 2003 ilmunud eesti keeles I köide. Sama liin, kontroll seksuaalsus üle II ja III seksuaalsus kreekas ja roomas Roland Barthes -ajaloo diskursus -„Autori surm”- tähtis on teksti tõlgendused ja tekstile antavad tähendused. Kui autor paneb oma teosele punkti kaotab ta teose üle kontrolli. Jacques Derrida -vabastada tekst sinna peidetud ideol eelarvamustest -teksti autorid ei ole enam kirjutatu peremehed, iga lugemisega võib teksti tähendus muutuda. Iga tähendus on kehtiv. Teksti puhul tekib mittevahetus „ei ole mitte midagi tekstist väljaspool” -püüa olla teadlik dialoogist vaid tsitaatidest? Keith Jenkins -me ei õppi mitte ajalugu vaid ajaloolaste minevikukonstruktsiooni -ajaloolaste tekstide kõrvutamine tõe väljaselgitamiseks -interpretatsioonid arendatakse ajaloolaste eneste poolt. -ajaloo mõte on õppida tundma ajaloolasi mitte minevikku ennast. -autorist sõltuv Theodore Zeldin -ajaloolane peaks arendama pigem oma isikupära -ajaloo originaalsus on originaalse mõtlemise vili -„inimsuhete ajalugu” 2001 Diane Purkiss - Ajalookirjutuse revideerimine Ernst Nolte -kas saksamaal lasub teise ms ainuvastutus? -sks terav diskusssioon, kas poliitilise korrektsuse rikkumine - Andreas Hillgruber -holokaust oli vaid üks paljudest 20 saj tragöödiast-äärmine poliitiline ebakorrektsus -luges tragöödiaks ka sakslaste pagendamis poolast, tšehhoslovakkiast-avalik arvamus neg - süüdistused ajakirjanduses David Irning -Tuntuim holokausti eitaja, ingl propaganda väljamõeldis -omandab saksa keele ja meele - I töö „dresdeni pommitamine”-ajaloolaste seas hea vastuvõtt -2006. Aastal 3 aastaks vangi mõistetud-ainus lääneühs kes on vangi mõistetud-istus u aasta, praegu elab USA_s -külastas kuu aega Poolat koos bussitäe neonatsidega - ei ole prof ajaloolane vaid autodidakt - ettekirjutused kuidas me mingit ajaloosündmust käsitleme vabas maailmas -postmodernismi pol korrektsuse nõue Thilo Sarazzin -Deutshland schaff sich ab (2010) -üldise sündimuse vähenemine -hariduse madaldumine -intelektuaalne vaesus -III-IV põlvkonna pärast on 80 mlj 20 mljni sakslaste arv langenud -sakslaste jaoks on rahvus muutunud milleksi häbenemisväärseks „täispäevakool”-tõmmata lapsed kodust eemale-nõue türklastele ja laieneb ka sakslastele, koolilaste eemalhoidmine televisioonist, kohustuslik koolivorm ja ei mingeid pearätte Angela Merkel „meie panustamine multikultuursusesse on läbikukkunud täielikult läbikukkunud!” -saksamaa oli viimane pol korrektsuse maa kus see murdub Looming 2004 lk 923 Peter Burke (1937) -keel ja kirjandus 2008 -sotsiaalajalugu-liigne determinism ja järgnevad aastad liialdatud voluntarism Otto Gerhard Oexle -tõe otsimine reg prentsiibiga püsima ja kunagi öelda koguterviku kohta. Teadmist kuidas kõik tegelikult oli, aga midagi hoopis enamat kui üksnes fiktsioonid, igavesti edasiliikuva kultuurivoog viib probleemi püstituseni. Seminar 19.11.10 Fakt ja fiktsioon 1930 aastate lõpus oli suhtumine Balti erikorda negatiivne. Tänapäeval on leitud rida positiivseid jooni, et erikord valmistas Eesti ja Baltikumi iseseisvust. Hinnangud lähtuvad sellest situatsioonist kus me praegu elame. Paradigmad ei ole enam diskussiooni all. Rahvusvaheline teadus peab olema emotsioonivaba Kas on vaja positiivset rahvusajalugu? Seminar 26.11.10 Rahvusvahelisus diskussiooni jaoks vajalik Baltisakslased hakkavad väljasurema Gümnaasiumis ohverdati üldajalugu Artikli analüüsimiseks: 10 detsember 1. Miks on see artikkel kirjutatud? -uute allikmaterjalide käibesse toomine? Milline siis -seni käsitlemata teema lahtikirjutamine -diskussioon varem kirjutatuga -valgustuslik motivatsioon(lahtiseletamine) 2. Uudsuse küsimus 3. Milliseid ajalookirjutuslikke võtteid on kasutatud, mis tonaalsused (fakti ja fiktisiooni vahekord) 4. Enda hinnang (loetavus, kui huvitav, kas valgustas mind, metodoloogiliselt midagi juurde) Valida milline oli parim artikkel! Kas on adressaat. Mis väärib ka väljaspool avaldamiseks ja milline artikkel on ainult eestlastele avaldamiseks ja nt kas sobimatus (narratiivne äkki skandaalioht) või liiga kitsalt eestikeskne == Kohustuslik kirjandus == * == Linke == * [http://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_history Wikipedia: Cultural history]